Täna tähistatakse Rahvusvahelist Apteekrite Päeva!

2019. aasta Apteekrite Päeva lööklause on "Turvaline ja efektiivne ravimikasutus kõigile". Päeva eesmärk on tegevustega kuvada apteekrite olulisust terviseedendusele üle maailma. Sel aastal on võetud eesmärgiks promoda apteekrite olulist rolli patsiendile, kuna apteeker aitab parandada ravimikasutust ja vähendada riske, mida ravimite võtmine võib kaasa tuua. Seda rõhutab ka Rahvusvaheline Farmaatsiaföderatsiooni (FIP) president Dominique Jordan oma kõnes: "Apteekri elukutse on unikaalne ja väljaõpe laialdane, et inimesed kasutaksid ravimeid neile kõige sobivamal viisil. Üha enam kaasneb apteekri tööga vastutust, et kindlustada patsiendi ravimite tarvitamise ohutus inimesele."


Apteekritele soovime innukust ja rõõmu eriala praktiseerimisel!


Eesti Apteekide Ühendus


Tervise Arengu Instituut kutsub apteekreid koolitusele

Oktoobris toimub taas täiendkoolitus apteekritele teemal "Tubakast loobumise toetamine apteegis". Tegemist on ühepäevase koolitusega, mille eesmärk on jagada apteekritele põhjalikumaid teadmisi tubakast loobuja nõustamiseks, aga ka farmakoloogilisi nüansse, mis puudutab sõltuvust nikotiinist. Tegemist on viimaste väga huvitavate koolitustega, mis toimuvad enne uue aasta riiklikku kampaaniat suitsetamisest loobumiseks.

Kuupäevad:

16. oktoober toimub koolitus Tallinnas, Tervise Arengu Instituudis.


24. oktoobril toimub koolitus Tartus, Dorpat Hotell (Soola 6) .



Kava:


10.00 Kogunemine

10.15 Rahvatervis

10.45 Nõustamine I

12.00 Kohvipaus

12.15 Nõustamine II

13.30 Praktiline loobumise kavandamine

14.00 Lõuna

14.30 Teenuse osutamise algoritmid

15.00 Farmakoloogia I

16.15 Kohvipaus

16.30 Farmakoloogia II

17.30 Nõustamissituatsioonid

18.00 Lõpetamine



Registreerida saab terviseinfo kodulehelt ja registreerimine toimub eraldi nii Tallinna kui Tartu koolitusele. Registreerimisele pääseb Tallinna koolitusele SIIT ja Tartu koolitusele SIIT.

Täpsem info: Minni Saapar, minni.saapar@tai.ee


Loodi farmaatsiavaldkonna kõrgharidusasutuste ja teiste organisatsioonide koostööplatvorm

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis kogunesid juuni alguses Eesti farmaatsiavaldkonna organisatsioonide, sh kahe kõrgkooli esindajad, et ühiselt arutada valdkonna tulevikku, õppe kestlikkust, rahastamist ja eriala populariseerimist.

„Ümarlaud möödus väga konstruktiivses ning tulemustele, tulevikule ja koostööle orienteeritud õhkkonnas,“ sõnas Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal. „Teeb head meelt, et lisaks farmaatsiaharidusele on tähelepanu all kogu farmaatsia tulevik,“ lisas ta.

Kohtumisel moodustati kaks töörühma. Üks neist hakkab koostama tuleviku apteegi visioonidokumenti ning analüüsima erialatöötajate vastutusvaldkondi, et viia need vastavusse tervishoiusüsteemi ja ühiskonna vajadustega.

Teise töörühma eesmärk on tõhustada kahe farmaatsiaalast kõrgharidust andva kõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli omavahelist koostööd. Kavas on ühtlustada kõrgkoolide õppekavad ja anda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kolmeaastase õppe läbinud farmatseutidele võimalus jätkata õpinguid Tartu Ülikooli proviisoriõppes.

„Maailm on igapäevases muutumises, niisamuti on muutumas apteegi olemus ja apteekri ülesanded. Uued märksõnad on patsiendikesksus ja üha individuaalsem sümptomitest lähtuv nõustamine,“ rääkis Eesti Farmaatsia Seltsi president, proviisor Triinu Entsik-Grünberg. „Alustatud tihe koostöö Eesti farmaatsiavaldkonna organisatsioonide vahel aitab kindlasti muuta apteegiteenuseid paremaks ja kliendikesksemaks,“ ütles ta.

Ümarlaual osalesid Eesti Farmaatsia Seltsi, Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Apteekide Ühenduse, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi, Eesti Proviisorite Koja, Tartu Ülikooli Rohuteaduste Seltsi ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajad.

Lisateave:

Ain Raal, TÜ farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor, 737 5288, 502 7574, ain.raal@ut.ee

Triinu Entsik-Grünberg, Eesti Farmaatsia Seltsi president, proviisor, 502 8157, triinu.grynberg@gmail.com 1


1 https://www.ut.ee/et/uudised/loodi-farmaatsiavaldkonna-korgharidusasutuste-teiste-organisatsioonide-koostooplatvorm


Apteekides tehti puukentsefaliidi vastu ligi 9100 vaktsineerimist


Tänavu kevadel avanes inimestel esmakordselt võimalus lasta end apteegis puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ning kahe kuu jooksul tehti apteekides ligi 9100 vaktsineerimist.



«Arvestades, et eelmisel aastal tehti Eestis puukentsefaliidi vastu kokku ligikaudu 41 000 vaktsineerimist, on tänavu apteekides tehtud vaktsineerimiste arv märkimisväärne. Usun, et puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise statistikas on 2019. aasta juures oodata meeldivat tõusu,» ütles Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp.



«Suur apteegis vaktsineeritute arv näitab, et kui teenus viia inimesele lähemale ja teha selle kättesaadavus mugavamaks, võtavad inimesed selle tänulikkusega vastu ja on altid enda ja oma lähedaste eest hoolt kandma. Sellele viitab ka asjaolu, et apteekides vaktsineeritutest lasid endale puukentsefaliidi vastase süsti teha enamik inimesi esmakordselt,» kinnitas ta.



Võimalust vaktsineerida puukentsefaliidi vastu apteegis kiitsid Sepa sõnul väga paljud apteegikülastajad. «Eriti tõsteti esile apteekide pikki lahtiolekuaegasid ja mugavaid asukohti. Samuti avaldati heameelt selle üle, et apteegis toimub vaktsineerimine ilma aega või vaktsiini eelnevalt kinni panemata. Üle 40 protsendi vaktsineeritutest olid mehed. See on väga hea tulemus.»



Sepa sõnul satuvad inimesed apteeki tihedamini kui ükskõik millisesse tervishoiuasutusse. «Apteekide asendamatu panus geeniproovide kogumisel ning edukad elanikkonna vaktsineerimised nii gripi kui ka puukentsefaliidi vastu on kahtlemata näited, millest ei saa esmatasandi tervishoiu reguleerimisel mööda vaadata ning mida tasub rahvatervise parandamist kavandatavate otsuste tegemisel kindlasti silmas pidada,» ütles ta.



Apteekides vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu aprilli ja mai vältel Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Kaasatud olid kõik suuremad apteegiketid nagu Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek.


Eesti Apteekide Ühendus

 

Apteekritele soovib töövarjuks saada ligi 120 noort

Populariseerimaks apteekri elukutset, kutsus Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) kõiki 10.–12. klasside õpilasi registreeruma apteeki töövarjuks. Sooviavaldusi laekus kokku ligi 120 gümnaasiuminoorelt.

Kõige suuremat huvi näitasid välja Harjumaa ja Tallinna noored, sooviavaldustest üle poole soovisid töövarjuks minna just pealinnas ja selle lähiümbruses. 24% registreerunud noortest avaldas soovi tutvuda Tartu apteekrite tööga, samuti on aktiivset huvi proviisorieriala vastu märgata Ida-Virumaal ja Valgas, rääkis EAÜ juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp.


„Apteeki töövarjuks soovivate koolinoorte huvi taga on valdkonna põnevus. Ühest küljest on apteek koht, kus otseselt inimesi abistatakse ja tänu sellele ka rahvatervise olukorda parandatakse. Teisalt on apteek innovatsioonivedur, kus ollakse avatud uudsetele lahendustele, tänu millele saab apteegis kokku puutuda nii videoapteekri, ravimiroboti kui ka muude kaasaegsete võimalustega,“ sõnas proviisor Sepp. „Lisaks seisneb apteekri töö pidevas suhtlemises, seda nii patsientide, arstide kui ka teiste erialavaldkondadega. Seega pole see töö kunagi igav.“


Ühtlasi kutsub EAÜ gümnaasiumi lõpetajaid ka sisse astuma Tartu Ülikooli proviisori erialale. „Arvestades Eesti vananevat elanikkonda, ravimikasutuse suurenemist, aga ka muu maailma praktikat, on selge, et apteekri roll aja jooksul esmatasandi tervishoius aina suureneb ning valides proviisori ameti, võib iga noor kindel olla, et on alati tööturul nõutud,“ sõnas Kristiina Sepp.


Ülikool võtab sisseastumisavaldusi vastu alates 20. juunist kuni 4. juulini. Vastuvõtutingimustega saab lähemalt tutvuda Tartu Ülikooli koduleheküljel https://www.ut.ee/et/sisseastumine


Eesti Apteekide Ühendus



Alates tänasest saab kahe kuu vältel vaktsineerida puukentsefaliidi vastu ka 17 Eesti apteegis.

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige, proviisor Timo Danilov avaldas lootust, et apteegis vaktsineerimise võimalus aitab kaasa puukentsefaliiti haigestumise ennetusele ja vähendamisele ja selle tüsistusi ning tõsta elanikkonna teadlikkust vaktsineerimise olulisusest.

"Apteegiruumides korraldatav vaktsineerimine annab inimestele traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval hea lisavõimaluse enda ja oma lähedaste tervise kaitsmiseks," rääkis Danilov. "Sügisel, kui inimesed said esmakordselt kasutada võimalust saada gripi vastu kaitsesüst apteegis, tõstis enamik apteegikülastajatest esile apteegis vaktsineerimise mugavust ja head kättesaadavust. Apteegid asuvad lihtsasti ligipääsetavates kohtades, kus inimesed on harjunud käima. See muudab vaktsineerimise inimeste jaoks kindlasti lihtsamaks," leidis ta.


Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Eestit on puukentsefaliidi endeemilise piirkonnana lisaks WHO-le ja Eesti Terviseametile nimetanud ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), rõhutades, et leebuvate ilmastikutingimuste tõttu on puukide arvukus järsult suurenemas kogu Euroopas.


Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse skeemi järgi: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga.


Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga.


Teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset. Praegu vaktsineeritakse apteekides juba 12 Euroopa riigis, osades neist ka apteekrite poolt. Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulise väljaõppe läbinud tervishoiutöötajad.


Apteekides teostatakse puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist aprilli ja mai vältel valitud apteekides üle Eesti. Vaktsineerida saab Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares kokku 17 apteegis. Kaasatud on kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek.


Seda, millistes apteekides vaktsineerida saab, näeb veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Eesti Apteekide Ühendus


18.-24. märts toimub mürgistusennetuse nädal


 Mürgistusennetuse nädala fookuses on seekord aktiivsöe õige kasutamine ning äädika ja patareide ohutus.


„Nädala eesmärgiks on teavitada inimesi igapäevastest mürgistusohtudest ning anda soovitusi, kuidas neid vältida.  Seekord keskendume kolmele teemale, mille puhul näeme, et vaja on inimesi pisut juurde harida,“ selgitas Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht.


Nädala teemad jagunevad järgmiselt:


-         Esmaspäev, 18.03. – mürgistuste esmaabi, sh aktiivsöe kasutamine (mille puhul ja millal?).



-         Kolmapäev, 20.03. – äädikas (ohud, ohutu kasutamine, hetkeolukorra statistika).



-         Reede, 22.03. - patareid (ohud, õpetused lapsevanematele).


„Kindlasti soovime ka meenutada, et meil tegutseb ööpäevaringne infoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui kahtlustatakse mürgistusjuhtumi. Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes ägedas faasis oleva mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral (nt kodukeemia; taimekaitsevahendid ja väetised; putuka- ja näriliste tõrjevahendid; kosmeetika ja loodustooted; ravimid, narkootilised ained; seened, taimed, marjad; mürgiste loomade hammustused; mürkgaasid; alkoholid, reisidel tekkinud mürgistused),“ julgustas Oder.

Ligikaudu 90% mürgistustest juhtub kodus. Parim kaitse on ühelt poolt õpetada lastele mürgistusohte juba esimeste sõnade õpetamisega ning oluline on ka kemikaalide ja ravimite paigutamine lukustatavatesse kappidesse. Sellised tegevused on ühtviisi olulised nii lastega peredes kui ka eakate inimeste kodudes. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).

Mürgistusteabekeskuse missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine.

Lisainfo: www.16662.ee


Ravimsõltuvuse vastu otsitakse lahendusvõimalusi (1)

Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku. TÜ farmakoloogid uurivad sõltuvuse tekkemehhanisme ja püüavad leida selle jaoks ravivõimalusi.

Ainuüksi Tallinnas tehti mullu häirekeskusele narkootikumide üledoosi tõttu 1396 väljakutset, mida on 193 võrra enam kui 2016. aastal. Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et narkootikumide üledoosist põhjustatud surmades ei ole langussuundumust saavutatud.

Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on valinud ülikooli õppejõu ja teadlase karjääri. Viimasel 15 aastal on Anti Kalda oma teadustöös keskendunud ravimisõltuvuse mehhanismide ja ravivõimaluste uurimisele. Eelkõige huvitab teda epigeneetika võimalik osalus ravimisõltuvuse mehhanismides. Epigeneetika on teadus, mis uurib geenide avaldumise muutusi rakkudes, mis ei ole seotud mutatsioonide ja DNA järjestuse muutustega. Epigeneetika kohaselt võivad väliskeskkonna tegurid (sh. narkootilised ained) mõjutada geeniekspressiooni ajus ja selle kaudu narkomaania teket.

Epigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.

«Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme,» tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.

Mõni aasta tagasi räägiti ajakirjanduses sageli fentanüülist, sest selle üledoosi tõttu suri palju inimesi. Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise, sest ei saa ise narkomaani taltsutamisega hakkama ega suuda teda seega ka aidata.

Anti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.

Kalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.

Palju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. «Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb.»

Kanepit on võrreldud sajand tagasi kasutatud mooniga, mis sisaldab samuti meditsiinis tarvitatavaid ühendeid. Tuntuim neist on ilmselt morfiin – kõige tugevam valuvaigisti.

Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida. Tänapäeva meditsiinis ei kasutata kontrollimatuid ravimeid.

«Kanepiaktivistid ei mõtle meditsiiniliste aspektide peale. Nad tahavad, et kanep oleks kergemini kättesaadav ja et nad ei saaks selle kasutamise eest karistada. Meditsiiniline jutt on vaid ettekääne,» leidis ta.

Tegelikult on kanepi meditsiinilised preparaadid sobiva näidustuse korral kättesaadavad, aga uuringud ei ole kinnitanud nende suurt tõhusust. Näiteks kasutatakse kanepit üksikutel juhtudel laste epilepsia harvaesinevate vormide korral, samuti kasvajatega patsientidel iiveldus- ja oksendusvastaseks raviks, aga see pole kuigi tõhus.

Kuidas uurida ravimisõltuvust?

Miks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.

Kalda ütles, et kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.

Üks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.

Teine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel. Epigeneetilised mehhanismid aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Tähtsad ei ole mutatsioonid ega DNA järjestused, sest geenid ei muutu, aga epigeneetiliste mehhanismidega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist.

«Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini,» kõneles Kalda.

Varases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.

Kalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.

Sõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused.

«Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta,» sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.

DNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit.

Kõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.

Uurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.

Ravimid löövad biokeemia sassi

Kalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest.

Meditsiiniteaduste valdkonna professor Jüri Saarma tõi psühhofarmakonide toimimise kohta omal ajal loengus võrdluse endisaegsete kineskoopteleviisoritega. Kui teleripilt kadus ja ekraanile ilmusid ainult triibud, aitas vahel see, kui koputada teleka peale rusikaga.

Samamoodi on psühhofarmakonidega: haigel läheb justkui pilt eest ära ja me koputame ravimitega. Lihtsustatult öeldes löövad need ravimid aju biokeemia segamini, kuid aju suudab sellest segadusest leida uue tasakaalu. Kuigi olemasolevad psühhofarmakonid aitavad paljusi haigeid on vaja veelgi täpsemaid ja efektiivsemaid ravimeid.

Kalda täpsustas, et jutu mõte on see, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.

Farmakoloog rääkis, et nende uurimistöö üks eesmärk on leida ka uusi potentsiaalseid ravimite sihtmärke ja ravivõimalusi narkomaania raviks. Üheks meetodiks, kuidas katseloomadel saab aju ümber programmeerida on manustada narkomaaniaga seotud aju struktuuri ravimit või kasutada viiruslikke vektoreid spetsiifiliste geenide vaigistamiseks või aktiveerimiseks.

Inimesel veel käesoleval ajal selliseid ravivõimalusi kasutada ei saa, kuid tehnoloogia areneb kiiresti ja sarnased meetodid võivad tulevikus aidata ravida narkomaaniat ja teisi aju haigusi, on Kalda optimistlik. Siiski, on kõige tulemuslikum narkomaania ravi hoiduda narkomaaniat tekitavate ainete tarbimisest, rõhutab Kalda.

Inimesel veel käesoleval ajal selliseid ravivõimalusi kasutada ei saa, kuid tehnoloogia areneb kiiresti ja sarnased meetodid võivad tulevikus aidata ravida narkomaaniat ja teisi aju haigusi, on Kalda optimistlik. Siiski, on kõige tulemuslikum narkomaania ravi hoiduda narkomaaniat tekitavate ainete tarbimisest, rõhutab Kalda.

Lõpetuseks jagab professor Kalda oma rõõmu, et farmakoloogia ja farmaatsiaalne teadusel läheb Tartu Ülikoolis hästi. Eelmisel aastal saavutas Tartu Ülikool mainekas Academic Ranking of World Universities ehk Shangai edetabelis 49 koha farmakoloogia ja farmaatsiaalne teadustöö alusel. Rahvusvahelist ülikoolide pingerida ehk Shanghai edetabelit on koostanud alates 2003. aastast. Igal aastal hinnatakse enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad edetabelisse.

Professor Anti Kalda arvates on edu üheks aluseks Tartu Ülikooli teadlaste pikk traditsioon farmakoloogiaalaste teadusuuringute tegemisel. Oma osa etendab tõenäoliselt ka see, et Tartu Ülikooli farmakoloogid avaldavad pigem vähem publikatsioone, kuid see eest heades ajakirjades, sõnas Kalda.

1Artikkel ilmus  Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.





Apteegiteenuse kvaliteedijuhise“ töögrupp korraldab  teabepäevi veebruaris 2019

Töögrupp, kuhu kuuluvad erialaorganisatsioonide, TÜ farmaatsia instituudi ja Ravimiameti esindajad toovad apteekriteni terve päeva kestva infopäeva "Apteegiteenuse kvaliteedijuhise rakendamine". Infopäeva eesmärk on anda ülevaade, kuidas kvaliteedijuhist kasutada apteekrite igapäevases nõustamistöös.
Kvaliteedijuhise ülesandeks on sõnastada nüüdisaegse apteegiteenuse
põhimõtted ehk kvaliteetse apteegiteenuse aspektid ning määratleda selged
apteegiteenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumid.
Kvaliteedijuhist saab kasutada:
- kvaliteetse apteegiteenuse määramiseks:
- iga apteegiteenuse pakkuja enesehindamiseks ja anregusuundade kavandamiseks
- apteekrite pädevuse hoidmiseks ja täiendamise planeerimiseks
- apteegiteenuse kaasajastamiseks
- Eesti apteekides pakutavate teenuste hindamiseks ja parimate väljaselgitamiseks

Infopäevad toimuvad kahel kuupäeval:

- 19. veebruaril Tallinnas Bliss Konverentsikeskuses (Mehaanika 21)
- 21. veebruaril Tartus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (Nooruse 5)

Infopäeva esimeses pooles saab kuulda kvaliteedijuhisest ja antakse ülevaade kvaliteedijuhtimisest üldiselt. Lisaks kuuleb, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse apteegiteenuse edendamisel ning mis on patsiendi motiveerimine raviminõustamisel.
Päeva teises pooles tuleb juttu, kuidas apteegiteenuse kvaliteedijuhist rakendada igapäeva töös. Ka kuuleb, millised tervisealased nõustamisteenused on apteegis olemas, kuidas toimib apteekrite koostöö arstidega ning kuuleb retseptiravimite nõustamisest. Päeva lõpetab ettekanne, milline on apteekri laiem roll ühiskonnas.

Infopäevad on tasuta ja mõeldud kõikidele apteekritele ning farmaatsia- või proviisorõppe tudengitele.

Kvaliteedijuhisest saab täpsemalt lugeda siin

Apotheka ja Tartu Ülikool kutsuvad koolitusele 

Kõiki huvilisi oodatakse kolmapäeval, 09.jaanuaril kell 13:00 Tartu Raekoja apteeki praktilisele elustamiskoolitusele AED seadmega.

Koolitusel räägitakse õigetest elustamisvõtetest, tutvustatakse AED seadet ehk defibrillaatorit, mida kasutatakse elustamiseks äkksurma korral.

Koolitus on kõigile tasuta ning toimub Tartu raekoja apteegis 09.jaanuar kell 13:00.

Lähemalt saab lugeda Apotheka kodulehelt www.apotheka.ee/terviseinfo/raekoja-apteek-kutsub-loengule/.



Südameapteeki tunnustati peresõbraliku tööandja algmärgisega



17. oktoobril andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pidulikul tunnustusüritusel Südameapteegile üle peresõbraliku tööandja algmärgise.

Peresõbraliku tööandja algmärgisega tunnustati kokku 31 Eesti tööandjat ning lõppmärgisega 13 Eesti tööandjat.

Südameapteeki tunnustati peresõbraliku tööandja algmärgisega
Sel kevadel valiti Südameapteek peresõbraliku tööandja programmi liikmeks ning pälvis nüüd oktoobris peresõbraliku tööandja algmärgise hõbetaseme.


Algmärgis näitab, et tööandja osaleb peresõbraliku tööandja märgise programmis ning on tänaseks läbinud eelhindamise ja koostanud tegevuskava, kuidas organisatsiooni töökultuuri edaspidi peresõbralikumaks muuta.

Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab kokku 1,5-3 aastat, mille lõpus väljastatakse peresõbraliku tööandja lõppmärgis.

Käesoleval aastal pälvisid lõppmärgise: ADM Interactive OÜ, Incap Electronics Estonia OÜ, Maksu- ja Tolliamet, Proekspert AS, Scoro Software OÜ, Swedbank AS ja Ragn-Sells AS, BDO Eesti AS, DPD Eesti AS, must maja OÜ, Tartu Vangla, AS Tartu Terminal ning Baltic Restaurants Estonia AS.

Lõppmärgise saanud tööandjad väljuvad programmist ja jätkavad iseseisvalt peresõbralike meetmete elluviimist, kuid saavad järgmisele tasemele liikuda järelhindamisel.

Märgise laiem idee on muuta ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet.

„Kõik peresõbraliku tööandja programmis osalenud tööandjad väärivad tunnustust, sest nad soovivad arvestada praeguste ja tulevaste töötajate vajadustega ning on valmis panustama nende heaolusse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Töötajad hindavad üha rohkem töökoha valikul paindlikkust ja peresõbralikkust, sest töö ja pereelu ühitamine puudutab väga paljusid, näiteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget, tegelevad töö kõrvalt professionaalsel tasemel spordiga või täiendavad töö kõrvalt oma oskusi.“

https://www.sudameapteek.ee/uudis/peresobraliku-tooandja-margis/


Teade Koolituskeskusest - koolitusperioodi lõppemisest 31. dets 2018 

31. detsembril 2018 lõpeb koolituspunktide kogumise periood neile, kellel on sõlmitud tööleping praeguse tööandjaga enne 1. jaanuari 2015. aastal või kuupäeval 01. jaanuar 2017 a.


Koolitusperioodi lõppemine puudutab apteekreid, kes töötavad jaemüügi- või haiglaapteegis nii osa- kui täiskoormusel, ühes apteegis või mitmes apteegis korraga ja kel on töösuhe sõlmitud praeguse tööandjaga enne 1. jaanuari 2015 aastal. Kõik apteekrid, kelle tööleping on sõlmitud hiljem kui 01.01.2015, on veel aega koguda täiendpunkte vastavalt 2-aastase perioodi tingimusele.



2-aastast perioodi arvestatakse tegevusloa omaja ja apteekri vahel sõlmitud töösuhte algusest. Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, algab 2-aastane periood vastava tööandja juures tööle asumise päevast. Töösuhte peatumise korral (näiteks lapsehoolduspuhkus) ei loeta eemal oldud aega erialase täiendkoolituse arvestamisel kahe aasta sisse.


Kõikidel töötavatel apteekritel on kohustuslik läbida alates töölepingu sõlmimise hetkest 2-aastase perioodi jooksul vähemalt 40 akadeemilist tundi täiendpunkte. Koolituspunkte võivad apteekrid koguda järgnevate organisatsioonide eriala koolitustelt: Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts. Täiendpunktide kogumise nõude järelevalvet teostab Ravimiamet.


Mõned näited.      

                          

1. Kui tööleping on sõlmitud 01. veebruar 2017 a., siis koolituspunktid peavad olema kogutud 01. veebruariks 2019 a.


2. Kui tööleping on sõlmitud 1. aprillil 2016 a., siis viimane koolituspunktide kogumisperiood lõppes 1. aprillil 2018 a. ja järgmine periood lõpeb 1. aprillil 2020.


3. Kui tööleping on sõlmitud 1. mail 2012, siis koolituspunktide kogumisperiood algas täiendpunktide kogumise seaduse jõustumistel 01. jaanuaril 2015 ja kestis kuni 31. detsember 2016. Käesolev periood algas 01. jaanuaril 2017 ja lõpeb 31. detsembril 2018.

4. Kui tööleping on sõlmitud 01. märtsil 2016, perioodil 01.01.17 – 01.09.2018 on apteeker olnud lapsehoolduspuhkusel, siis koolituspunktid peavad olema kogutud tööle naastes 1 aasta ja 2 kuu jooksul.


Kuna lõppemas on täiendpunktide kogumise periood pikaajalistele töösuhtes olevatele apteekritele (näide 3), siis juhime tähelepanu, et apteegisiseselt tuleks üle vaadata nende apteekrite koolituskavad või apteekri poolt läbitud koolituste kogumaht mainitud perioodil. Kel täiendpunkte on puudu, tuleks neid usinalt koguma hakata kas tavakoolitusel osalemise või e-loengute võtmisega enne aasta lõppu.



Täpsemalt saab lugeda Ravimiameti leheküljelt:

http://www.ravimiamet.ee/teated-ja-juhendid-apteekrile?group=5#9


Kes soovib teada, kui palju täiendõppe punkte on tal kogutud Eesti Apteekide Ühenduse kaudu, palume kirjutada aadressil

koolitus@eestiapteek.ee koos oma nime, praeguse töökoha ja tööandja nimega. Samuti võib apteegi juhataja küsida kõikide hetkel konkreetses apteegis töötavate apteekrite Eesti Apteekide Ühenduse Koolituskeskuses läbitud koolituste andmeid.


EAÜ Koolituskeskus




Vähiliit alustas teavituskampaaniat "Iga mees peab teadma"



Eesti meestel esinevatest vähkkasvajatest on kõige levinum eesnäärmevähk. Mehe vanuse kasvades suureneb ka haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel.  1 

Eesnäärmevähi ja ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida pakuvad ka perearstid. 1 

"Ainult test ei näita kõike, see test on organspetsiifiline, organ toodab seda ja see ei tähenda, et on haigus. Kui testi näit on kõrgem, siis võib olla haigus, aga samas võivad selle taga olla hoopis teised haigused, mitte vähk. See on juba spetsialistidel välja uurida, aga selle nn ealise läbivaatuse hulka võiks see test kuuluda, kes on üle 50 aasta vana," rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi. 1 

Vaata uudiste lõiku. 

1 https://www.itk.ee/uudised/



Südameapteek koostöös juuksehooldusfirma Placent Activiga kogusid
Eesti Vähiliidule 1800 eurot toetusraha

Eesti Vähiliit, Südameapteek ja Placent Activ viisid läbi ühiskampaania käesoleva aasta maikuus. Kampaania eesmärk oli kutsuda naisi kontrollima oma rindadae tervist rinnavähi varajase avastamise kuul. Lisaks tootemüügist eraldatud annetussummale (1€) oli kampaania eesmärgiks jagada informatsiooni rinnavähi sõeluuringute ja varajase vähi avastamise tähtsusest. 

“Meil on heameel, et üheskoos tehtud kampaania aitas pöörata naiste tähelepanu oma tervisele ja samas toetada rahaliselt Eesti Vähiliitu,” lausus Südameapteegi turundusjuht Mari Sumberg koos Placent Activ esindajaga annetust üle andes.

Kuna vähiregistri andmetel haigestub Eestis igal aastal rinnavähki liga 800 inimest, on oluline kontrollida rindade tervist nii kahtluse korral, aga ka järjepideva ajavahemiku tagant.


Lisaks saab lugeda Südameapteegi kodulehelt: www. sudameapteek.ee.

Pildiotsingu eesti farmaatsia selts tulemus
EESTI FARMAATSIA SELTS KUTSUB SUVESEMINARILE!


Saadame veel viimase üleskutse registreerumiseks EFS 55. juubeliseminarile! Julgustame kõiki suveseminarist osa võtma, kuna ööbimiskohtadega muret pole, loodus ja ümbruskond on Nelijärvel imelised ning ka ilm tõotab tulla päikeseline ning soe!

Hästi oluline on teie osavõtu soovist teada saada, kuna peame tellima ära toitlustuse vastavalt osavõtjate arvule ning teadma ka teie transpordi soove, kui soovite nt tulla Tartust bussiga. Osavõtutasu maksmisega kiirustama ei pea, seda saate teha ka vahetult enne suveseminari! Lisaks, kui keegi soovib kaasa võtta ka pereliikmeid, et veeta tore nädalavahetus Nelijärvel, siis osavõtutasu lapse kohta on 50€ ning täiskasvanule 99€.
Kui olete hädas transpordi leidmisega mujalt Eesti piirkondadest, siis saame ka abiks olla info edastamisega tulijatele, kes saaksid ehk küüti pakkuda.

EFS 55. juubeliaasta suveseminar toimub 09.-10. juunil Nelijärve Puhkekeskuses.
Suveseminarile on oodatud kõik apteekrid ja farmaatsiaeriala inimesed üle Eesti, et veeta mõnus nädalavahetus kutsekaaslastega, kus saate osa Nelijärve kaunist loodusest, põnevatest töötubadest või loodusmatkast, juubeliaastale pühendatud näitusest "EFS 55", uudistest ravimfirmade näitusel, erinevatest ühistegevustest jpm. põnevast, lisaks ka harivast täiendõppe loengust 2. seminaripäeval.
PS! Kuna tegemist on juubeliüritusega, siis inspireerituna Eesti Vabariigi 100. aastast, oleme stiiliks valinud ka vastavalt rahvuslikule koloriidile sini-must-valge . Seega, leidke üles kapist kõik trikoloori värvi rõivad, et juubelisündmust väärikalt tähistada!

Osavõtutasu EFS liikmele on 75€ ja mitteliikmele 99€ (sis. käibemaksu).

Registreerimiseks kirjutada alloleval kontaktil (eestifarmaatsia@gmail.com).
Lähemalt saab lugeda suveseminari kohta Eesti Farmaatsia Seltsi kodulehelt: http://efs.ee/efs-suveseminar/

Küsimuste korral saate pöörduda aadressil eestifarmaatsia@gmail.com.



 Tervise Arengu Instituut koostöös Eesti Apteekide Ühendusega
kutsub apteekreid osalema töötoas

"Kahjude vähendamise teenuste laiendamise võimalused apteekide näitel"

Narkomaania on tõsine rahvatervise probleem, mille lahendamisel on üheks tõhusaks meetmeks kahjude vähendamine. Selle eesmärk on vähendada narkootikumide tarvitamisest tulenevat riskikäitumist, nakkushaiguste levikut ja üledoose ning julgustada uimastitarvitajaid võtma ühendust tervishoiu- ja sotsiaalteenustega.

Viimastel aastatel on üha enam suurenenud apteekrite roll rahva tervise eest seismisel. Apteekrid on praktiliselt kõigis tervist puudutavates küsimustes nõustaja rollis. Siiski on Eesti tervishoius veel valdkondi, kus apteekrite roll on soovitust väiksem.
Eestis on hinnanguliselt mitu tuhat narkootikume süstivat inimest, kes täna veel kahjude vähendamise teenuseid (süstlavahetus, nõustamine jm) ei kasuta ning apteegid on üks võimalus nendeni jõuda, nõustada ja ravile suunata.

Kahjude vähendamise teenuse osutamine apteekides aitaks eelkõige neid inimesi, kelle asukoha lähedal statsionaarset keskust ei ole või kes väiksema anonüümsuse tõttu pelgavad keskusesse kohale minna.

Tervise Arengu Instituut koostöös Eesti Apteekrite Ühendusega korraldab töötoad, mille eesmärgiks on:
- anda ülevaade sõltuvusest kui kroonilisest haigusest
- anda ülevaade narkootikumide tarvitajatele suunatud teenustest Eestis ja mujal maailmas
- anda ülevaade teenuste toimimisest apteekides
- arendada koostöös riigi, apteekide, kahjude vähendamise teenuse osutajate ja sihtrühma esindajate vahel, et käivitada kahjude vähendamise teenused apteekides

Sihtrühm: apteekide töötajad. 

Toimumisaeg:


11. juuni − Kukrusel, Lehe 12 (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksuses Kohta-Järvel)

12. juuni Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Kännu 67

Lisainfo saamiseks palume kirjutada aadressil koolitus@eestiapteek.ee.




Suukaudsete vähiravimite andmebaasi on täiendatud



Haiglaapteekrite seltsi (EHAS) EPIC töörühma poolt loodud ja hallatavat suukaudsete vähiravimite andmebaasi on täiendatud hormoonravi perparaatidega.

Hormoonpreparaadid on vabamüügiapteekides sagedasti müüdavad vähivastased ravimid, mistõttu nende lisamine andmebaasi täiendab juba olemasolevat infot olulisel määral ja loob lisaväärtust andmebaasi kasutavale apteekrile patsientide nõustamisel.
Andmebaasi tutvustuse ja kasutusjuhendi leiate http://www.ehas.ee/epic/suukaudsete-vahiravimite-andmebaas

Suukaudsete vähiravimite andmebaas on mõeldud lihtsustamaks orienteerumist suukaudsete kasvajavastaste ravimite infos ja parandamaks seeläbi patsientide ravimialast nõustamist. Andmebaas sisaldab ravimi omaduste kokkuvõttetele tuginevat infot Eestis enimkasutatavate suukaudsete vähiravimite kohta- näidustused, manustamine, sagedasemad kõrvaltoimed, olulised nõuanded ravimi korrektseks kasutamiseks, koostoimed teiste ravimitega jm. Eraldi teemarubriigis leiavad käsitlemist sagedasemad kõrvaltoimed, nende sümptomaatika ning esmased abinõud kõrvaltoimete leevendamiseks.

Andmebaas sisaldab ravimi omaduste kokkuvõttetele tuginevat infot Eestis enimkasutatavate suukaudsete vähiravimite kohta- näidustused, manustamine, sagedasemad kõrvaltoimed, olulised nõuanded ravimi korrektseks kasutamiseks, koostoimed teiste ravimitega jm.  1 

Kõrvaltoimete rubriigis antakse ülevaade kasvajavastaste ravimite sagedasematest kõrvaltoimetest. Eraldi on välja toodud patsiendile mõeldud info ning ainult apteekrile nähtav põhjalikum info. Patsiendiosas on lihtne selgitus kõrvaltoime olemusest ja patsiendile kättesaadavatest leevendusvahenditest. Apteekritele mõeldud infos on välja toodud kõrvaltoime riskitegurid, raskusastmed, põhjalikum käsitlus jne, mis aitab apteekril paremini kõrvaltoime tausta mõista ja patsiendil nõustamisel abiks olla.  1 

Vajadusel on võimalik patsiendile välja trükkida tema ravimi kasutamise info ning kõrvaltoimete teabeleht. 
1 

http://www.ehas.ee/epic/suukaudsete-vahiravimite-andmebaas




06.03.2018 Abiainete juhendi uuendused

Euroopa Komisjoni NtA (Notice to Applicants) grupp kiitis heaks ja avaldas uuendatud juhendi Abiained humaanravimite pakendi märgistamisel ja infolehtedespõhiteksti. Kaasajastatud dokumendis on paika pandud juhendi lisa jõustumise põhimõtted ning antud täiendavaid selgitusi.

Lisainfot abiainete juhendi kohta leiab siit.  1 


1 http://ravimiamet.ee/abiainete-juhendi-uuendused-0




 
01.03.2018 Muutused ATC klassifikatsioonis

Alates 1. märtsist 2018 kasutab Ravimiamet Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Oslo Koostöökeskuse poolt 2018. aasta jaanuaris välja antud anatoomilis-terapeutilis-keemilist (ATC) klassifikatsiooni.

Klassifikatsiooni alusel on koostatud kokkuvõte muutuvatest ATC koodidest, muutuvatest toimeainete nimetustest ning muutustest ATC rühmade nimetustes. Muutused kajastuvad Ravimiregistris alates 01.03.2018. 

ATC klassifikatsiooni muutused 2018 - vajuta siia. 

http://www.ravimiamet.ee/muutused-atc-klassifikatsioonis-7




Tulemas on suukaudsete vähiravimite e-koolitus apteekritele

Koolitus hõlmab sissejuhatust kasvajavastase ravi üldpõhimõtetesse, lühiülevaade antakse nii onkoloogilistest kui ka hematoloogilistest kasvajatest. Käsitletakse enamlevinud kasvajavastase ravi võimalusi ja põhilisi vähiravimeid. Pikemalt peatutakse nende ravimite koos- ja kõrvaltoimetel ja ohutul käitlemisel. Juttu tuleb ka kasvajahaigusega kaasuvatel muudel probleemidel nagu näiteks väsimus, valu, meeleoluhäired jne. Ka antakse ülevaade vähipatsiendi nõustamisest apteegis ning apteegis saadaolevate toidulisandite tõenduspõhisest kasutamisest vähihaigetel.

Koolituse läbiviijateks on spetsialistid nii onkoloogia, hematoloogia, onkofarmaatsia kui kliinilise farmaatsia vallast. Lektorid töötavad igapäevaselt meie suuremates vähiravi keskustes – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Koolitus on mõeldud kõigile apteekritele, kes töötavad kas üld- või haiglaapteegis ja kes täna või ka tulevikus väljastavad patsientidele suukaudseid kasvajavastaseid ravimeid.

Suukaudsete vähiravimite teemaline koolitusprojekt saab teoks tänu Eesti Haiglaapteekrite Seltsi osalemisele rahvusvahelises projektis EPIC, mille fookuses on pakkuda apteekritele koolitust ja tehnilisi abivahendeid, et suukaudset vähiravi saavaid patsiente apteegis paremini nõustada.

Lähemalt loe Eesti Haiglaapteekrite Seltsi kodulehelt aadressilt http://www.ehas.ee/epic.



Jaanuarist muutub täiendava ravimihüvitise süsteem

Täiendavat ravimihüvitist on seni makstud inimestele, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas. Kui tänaseni pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis alates 2018 aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks ning lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas.
Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.
Hüvitist hakatakse alates 2018. aastast maksma 100 eurot ületavatelt kulutustelt 50% ja 300 eurot ületavatelt kulutustelt 90%. Täiendava ravimihüvitise sisse arvestatakse nüüd ka nö retseptitasu ning hüvitist hakatakse maksma automaatselt, mis tähendab, et patsient saab hüvitise võrra suurema soodustuse müügihetkel apteegis.

2018. aasta algusest ühlustatakse ka retseptitasu. Senise 1,27 ja 3,19 euro asemel kehtestatakse kõikidele retseptide ühine tasu 2,5 eurot ja käibele tulevad uued paberretsepti blanketid.




Eesti Haigekassa on koos erialaspetsialistidega välja andnud uue ravijuhendi „Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus“ 1

Eesti Haigekassa on välja töötanud patsiendijuhendi, kuidas ennetada ja tunda ära haavandi teket, tuues välja haavandi tekke riskitegurid ning põhjused. Venoosne haavand on krooniline, sageli halvasti paranev sääre haavand, mille põhjuseks on veenihaigus. Tavaliselt areneb haavand sääre alumises kolmandikus, hüppeliigese kohal, sääre sisepinnal.1

Venoossete haavandite põhjuseks võib olla:
* Veenilaiendid, mis võivad olla tingitud pärilikust sidekoe nõrkusest ja esinvad sageli perekonniti. Alajäsemete laienenud veenides ei sulgu veeniklapid täielikult, osa südame suunas liikuvast verest liigub läbi mittesulgunud klappide tagasi ning alajäseme, eelkõige sääre veenides rõhk tõuseb.

* Veeniseinapõletik, mis kahjustab otseselt veeniklappe ja põhjustab veenipuudulikkuse.

* Mõni muu haigus (kõhuõõne kasvajad, rasedus), mil vere vool südame suunas on takistatud.1 

Joonis 1. Peamised soovitused, kuidas tegeleda haavanditega.1

Ravijuhend sisaldab piltlike näiteid, kuidas tekivad venoossed haavandid, millised on kroonilise veenipuudulikkuse ja haavandi tekke riskitegurid ning välja on toodud tunnused, mis viitavad kroonilise veenipuudulikkuse tekkele. Ka on välja toodud mitmeid võimalusi, kuidas vältida haavandi teket. Kui siiski haavand on tekkinud, siis annab patsiendijuhend põhjalikud kirjeldused, millised ravivõimalused on olemas ning kuidas peaks ravi välja nägema.1

Ravijuhend on välja toodud veebiaadressil http://www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/127/kroonilise-venoosse-haavandi-ravi-ja-hooldus, kust on võimalik põhjalikumalt tutvuda ravijuhendi sisuga ning soovi korral ka alla laadida.1

1  http://www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/127/kroonilise-venoosse-haavandi-ravi-ja-hooldus

 
12.10.2017  Ravimiamet annab teada, et Euroopa Ravimiamet on koostöös liikmesriikide ravimiametite ning Euroopa komisjoniga uuendanud Euroopa Komisjoni juhendit, mis käsitleb abiaineid puudutava info kajastamist ravimite pakendimärgistusel ja infolehtedes. Ravimite ohutumaks kasutamiseks on uuendatud andmeid 15 abiaine kohta.

Loe lähemalt Ravimiameti kodulehelt.
26.10.2017  Ravimiameti veebilehel on olemas uus farmaatsiaterminoloogiat sisaldav andmebaas, kus on leitavad Euroopa farmakopöa ravimvormide, manustamisviiside ja pakendite eesti- ja ingliskeelsed standardterminid ning nende eestikeelsed definitsioonid, mida saab paremaks otsimiseks leida eraldi otsingu väljalt.  Terminiloomega tegeleb Ravimiameti juures tegutsev farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjon.

Loe lähemalt andmebaasi moodustamisest siit.
Vaata andmebaasi siit.

1 http://ravimiamet.ee/uus-farmaatsiaterminoloogia-andmebaas
 25.09.2017 Kümnendat korda toimus ravimite ebaseaduslikule müügile suunatud rahvusvaheline operatsioon PANGEA, mida korraldab Interpol. See aasta toimus 12.-19. septembril ja selles osales 123 riiki. Eesmärgiks on pöörata suurendatud tähelepanu võltsitud ravimite avastamisele, leviku tõkestamisele ning ravimite ebaseaduslikule müügile internetis. Lisaks kasutatakse võimalust tõsta üldsuse teadlikkust ohtudest, mis võivad kaasneda ravimite soetamisega internetist. Loe lähemalt siit. 
17.10.2017  Antibiootikumide müük Euroopas veterinaarseks kasutamiseks on vähenenud 13%. Euroopa Ravimiamet (EMA) andis välja raporti, kus põhjalikult on välja toodud 2015. aastal veterinaarseks otstarbel müüdud antibiootikumide andmete võrdlus eelneva viie aastaga. Andmed pärinevad 30 Euroopa riigist ja on kogutud Euroopa veterinaarseks kasutamiseks mõeldud antibakteriaalsete ainete seire (ESVAC) projekti osana EMA koordineerimisel koostöös Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidega.Raporti andmetel kahanes aastatel 2011-2015 veterinaarseks otstarbeks müüdud antibiootikumide kogumüük enamikes Euroopa riikides. Loe lähemalt siit. 

14.07.2017  Ravimiameti kodulehel on koondatud kehtivad riskivähendamise meetmete materjalid, mida saab alla laadida ja välja trükkida ning vajadusel patsiendile anda. Täiendavate riskivähendamise meetmete eesmärk on tagada ravimi ohutum kasutamine, suurendada teadlikkust ravimiga seotud olulistest ohutusprobleemidest ning kirjeldada tegevusi nende riskide ennetamiseks või vähendamiseks. Loe lähemalt siit. 
22.06.2017
8 - 9. november 2017 - rahvusvaheline konverents „Ilma võltsravimiteta on Euroopa ohutum“.
 Ravimiamet ja Sotsiaalministeerium korraldavad koostöös ravimite tootjate, hulgimüü-jate ja apteekrite organisatsioonidega konverentsi „Ilma võltsravimiteta on Euroopa ohutum“. Konverents keskendub ravimite turvaelementide süsteemi rakendamisele Euroopa Liidus. Konverents toimub 8. ja 9. novembril Tallinnas, Kultuurikatlas ja on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud üritus. Loe lähemalt siit. 
 03.05.2017   Lihtsustub müügiloata ravimite kasutamise taotlemine. Hetkel tuleb arstil müügiloata ravimite kasutamiseks koostada nii müügiloata ravimi taotlus Ravimi-ametile kui ka välja kirjutada retsept. Patsient peab pabertaotlusega pöörduma apteeki, et apteek lisaks taotlusele oma kontaktandmed ja edastaks taotluse Ravimiametile. Alates 3. maist saab digiretseptist automaatselt taotlus, kui arst lisab retsepti tavapärastele andmetele müügiloata ravimi kasutamise põhjenduse ning see liigub automaatselt retseptikeskusest Ravimiametisse. Loe lähemalt siit. 
20.04.2017   Ravimiamet korraldab ja osaleb Euroopa Nõukogu eesistumise ajal toimuvatel üritustel. Eesti eesistumise ajal korraldab Ravimiamet üheksa sellist kohtumist, nendest kaks HMA* kohtumist inimestel kasutatavate ravimite ja veterinaarravimite Euroopa Liidu pädevate asutuste juhtidele. Lisaks korraldab Ravimiamet EMA teaduslike komiteede strateegilise täiendõppe kohtumisi ja mõned HMA töörühmade koostöökohtumised. Ravimiameti korraldatavate kohtumiste ajakava Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal on leitav siit.

Lähemalt saab lugeda Ravimiameti

kodulehelt.



*HMA (Heads of Medicine Agencies) on koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad liikmesriikide ravimvaldkonna pädevate asutuste juhid.