e-koolituskeskkonnas hetkel pakutavate loengute kirjeldusega saate tutvuda alljärgnevalt.


1) "Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi - sagedasemad neurodegeneratiivsed haigused ja ravi."

Lekotriteks on dr. Ülle Krikmann ja dr. Ülla Linnamägi, TÜ Kliinikumi Närvikliiniku neuroloogid.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Ülle Krikmann esmalt parkinsonistlikust sündroomist – milles see väljendub ning mis võivad olla põhjused. Lisaks räägib lektor Parkinsoni tõvest kui haigusest – milline on Parkinsoni tõve patogenees; millised tegurid mõjutavad riski haigestuda Parkinsoni tõppe; geneetilistest seostest; samuti ka sümptomaatikast. Põhjalikumalt tuleb juttu ka Parkinsoni tõve ravist (mittemedikamentoosne ja medikamentoosne ravi). Millised on vastavate ravimite sagedasemad kõrvaltoimed ja kasutamise eripärad. Samuti tuleb juttu ka elektrilise ajusüvastimulatsiooni kasutamisest haigetel. Lisaks räägib dr. Krikmann ka millised muud haigused/kaebused kaasnevad Parkinsoni tõvega.

E-loengu 2. pooles räägib dr. Ülla Linnamägi esmalt dementsuse erinevatest vormidest ning kuidas erineb dementsus kui sündroom Alzheimeri tõvest. Lisaks toob lektor välja, millised on diagnostika meetodid Alzheimeri tõve ja dementsuse diagnoosimiseks. Samuti tuleb juttu Alzheimeri tõve patogeneesist, riskifaktoritest ja sümptomitest. Dr. Linnamägi räägib põhjalikumalt ka mittefarmakoloogilistest meetoditest Alzheimeri tõve ravis, samas ka medikamentoossest ravist (ravi eesmärkidest, erinevatest ravimgruppidest ja toimemehhanismidest). Samuti toob lektor ka välja, millised muud haigused/kaebused kaasnevad Alzheimeri tõvega.
Kogu loengu vältel toovad lektorid välja näiteid uuringutest, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes. 

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites). 

2) "Hüpertensioon, südamepuudulikkus, hüperlipideemia - haiguste käsitlus ja tänapäevased ravisuunad"

Lektoriks on dr. Silvia NoodlaTÜ Kliinikumi Südamekliiniku kardioloog, vanemarst-õppejõud, ambulatoorse osakonna juhataja.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Silvia Noodla kardiovaskulaarhaiguste preventsioonist –kuidas KV riske hinnatakse, millised on riskifaktorite normid, mis on kõige olulisem KV haiguste ennetamisel. Lisaks räägib dr. Noodla ka põhjalikumalt düslipideemiate käsitlusest – mida hinnatakse vere lipiidide analüüsil ning millised on ravi märkpunktid; sealhulgas tuleb juttu farmakoloogilisest ravist (statiinid, kolesterooli absorptsiooni inhibiitorid, PCSK9 inhibiitorid, omega-3-rasvhapped jt) ning kuidas tehakse ravimvalikut.

E-loengu 2. pooles tuleb esmalt  juttu hüpertooniatõvest, selle olemusest, riskifaktoritest, vererõhutasemete klassifikatsioonist, ravist (AKE-inhibiitorid, ARB-d, Ca-kanali antagonistid, diureetikumid, beetablokaatorid), samuti kombinatsioonravist. Lisaks räägib dr. Noodla ka südamepuudulikkusest – sümptomitest ja tunnustest, diagnoosimisest ning ravist uute ravijuhiste valguses.

Kogu loengu vältel toob lektor välja näiteid erinevatest uuringutest, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites).

3) "Insult: akuutne ravi ja sekundaarne preventsioon"

Lektoriks on dr. Janika Kõrv, TÜ Kliinikumi Närvikliiniku vanemarst-õppejõud neuroloogia alal.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Janika Kõrv insuldist kui haigusest, insuldi erinevatest alaliikidest (isheemilisest ja hemorraagilisest insuldist, TIA’st ehk transitoorsest isheemilisest atakist, jt.), tekkemehhanismidest, lisaks millised on insuldi sümptomid, riskifaktorid, aga ka tüsistused. Samuti tuleb juttu, kuidas on insuldiga seotud kodade virvendusarütmia ning milliseid riskitegureid on võimalik muuta, et ennetada insulti.

Lisaks juhitakse tähelepanu insuldi sümptomite äratundmisele ning edasisele reageerimisele.

Loengu teises pooles räägib lektor põhjalikumalt uut tüüpi suukaudsest antikoagulantravist ja antiagregantravist insuldi preventsioonis, sh kombinatsioonravist ja ravi efektiivsusest. Lisaks tuleb juttu ka trombolüüsist.

Kogu loengu vältel toob lektor välja erinevate uuringute tulemusi, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).

4) "Diabeedi põhjalik käsitlus" 

Lektoriks on dr. Tatjana Vinogradova, Eesti Diabeedikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Vinogradova sissejuhatuseks erinevatest diabeedi tüüpidest - milline on sümptomaatika ja tekkemehhanismid. Lisaks tuleb juttu veresuhkru piirmääradest. Lektor räägib ka 1. ja 2. tüüpi diabeedi ravi põhimõtetest.

E-loengu 2. pooles tuleb põhjalikumalt juttu ka 2. tüüpi diabeedist (sõeltestimisest, metaboolsest sündroomist, riskiteguritest jpm.). Lisaks räägib lektor ka Eestis kehtivatest ravijuhistest ning põhjalikumalt ka uue põlvkonna diabeediravimitest (GLP-1 agonistid, SGLT-2 inhibiitorid) ning nende toimemehhanismidest.

Loengumaterjalid sisaldavad diabeedi tüsistuste temaatikat, mis on mõeldud iseseisvaks lugemiseks.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).


5) „Ravimite, ravimtaimede ja toidulisandite näidustatud kasutamine raseduse ja imetamise ajal“ (6 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Anne Kirss, TÜ Kliinikumi Naistekliiniku sisearst, dr. Reet Raukas, Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst ja prov. Catri Valner, Apotheka Viru Keskuse Apteegi juhataja.

Esimeses ettekandes alustab dr. Anne Kirss ettekandega „Ravimid ja rasedus“, rääkides esmalt ohtudest raseduse erinevatel trimestritel, sealhulgas ravimite teratogeensusest. Lisaks peatub dr. Kirss ka vitamiinide teemal, tuues välja annused, aga ka parimad allikad toidu näol. Dr. Kirss räägib ka mõningatest ravimtaimedest, mida tohib või ei tohi raseduse ajal kasutada, samuti ka ravimite kasutamisest erinevate kaebuste korral.

Dr. Reet Raukas keskendub imetamisaegsele perioodile, rääkides milliseid ravimeid tohib imetamise ajal kasutada, milliseid mitte. Lisaks tuleb juttu faktoritest, mis mõjutavad ravimite jõudmist rinnapiima, ravimi suhtelisest doosist lapsele (kuidas seda arvutada), Hale’i klassifikatsioonist, vaktsineerimisest imetamise ajal jpm.

Viimases osas räägib prov. Catri Valner nõustamisest apteegis raseduse ja imetamise ajal, tuues välja erinevad mured ja kaebused, millega rasedad apteeki pöörduvad ning milliseid lahendusi on neile võimalik pakkuda. Põhirõhk on seatud ravimtaimede kasutamisele.

Antud e-loeng annab olulised teadmised, kuidas nõustada naist ning milliseid soovitusi anda nii rasedusaegses perioodis kui ka imetamise ajal.

NB! E-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites).

6) "Enamesinevad günekoloogilised haigused. Menopaus ja ravivõimalused. Günekoloogiline song, uriinipidamatus ja ravivõimalused. Viljatus ja selle ravi põhimõtted" (4 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Ülle Kadastik TÜ Kliinikumi Naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja, vanemarst-õppejõud, ja dr. Aivar Ehrenberg, kes on TÜ Kliinikumi Naistekliiniku direktor ning arst-õppejõud viljatusravi erialal.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Kadastik esmalt uriinipidamatusestnaistel: kui levinud probleemiga on tegu, millised on riskifaktorid ja põhjused uriinipidamatuse tekkel ning millised on ravivõimalused (medikamentoossed ja kirurgilised).

Seejärel räägib lektor günekoloogilisest songast (seos ülekaalulisusega, sünnitusega, vanusega jne), ennetusest ja ravivõimalustest. Lisaks tuleb põhjalikumalt juttu ka enamesinevatest günekoloogilistest haigustest (polüübid, müoom, endometrioos, munasarja healoomulised kasvajad, HPV, kondüloomid, genitaalherpes), sealhulgas medikamentoossest ravist.

Viimase teemana käsitleb dr. Kadastik menopausi, rääkides sealjuures sümptomitest, hormoonasendusravist, kas ja kuidas on HAR seotud rinnavähiriski suurenemisega või II tüübi diabeediga, millised on HAR-i näidustused ja vastunäidustused.

E-loengu 2. pooles räägib dr. Ehrenberg viljatusest – tekkepõhjustest (ovulatsioonihäired, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, hüperprolaktineemia, endometrioos, mehepoolsed põhjused, ravimite mõju jt), riskiteguritest (suitsetamine, alkohol, rasvumine), kuidas on ajas viljatusravi saajate arv muutunud. Lisaks räägib lektorkunstlikust viljastamisest (IUI, IVF, ICSI), milliseid ravimeid neil juhtudel kasutatakse, kui efektiivne on kunstlik viljastamine, millised on kunstliku viljastamise seaduslikud alused ning kuluhüvitis Eestis. Lõpuosas tuleb põgusalt juttu ka sperma- ja munarakudoonorlusest.

Ettekandeid ilmestavad arvukad pildimaterjalid ning näited uuringutest.

E-loeng annab kõigile häid taustateadmisi enamesinevatest günekoloogilistest haigustest ning viljatuse probleemidest ning on abiks patsientide nõustamisel ravimite osas ning teemaga seotud küsimustes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).

7) „Gastroenteroloogiliste kaebustega patsiendi käsitlus“Kristiine Pruudel, MD; Vadim Brjalin, MD; Lääne-Tallinna Keskhaigla  (4 ak tundi)

E-loengus annavad lektorid põhjaliku ülevaate kaebustest, millega patsiendid sageli arsti juurde, aga ka apteeki satuvad.

Dr. Kristiine Pruudel räägib põhjalikult ägedast kõhulahtisusest:

  • millistel põhjustel tekib äga kõhulahtisus;
  • millised on erinevad kõhulahtisuse raskusastmed;
  • patogeneesi mehhanismid;
  • infektsioosse kõhulahtisuse põhjused ja patofüsioloogia;
  • millised on kõhulahtisuse riskitegurid, komplikatsioonid ning millistel juhtudel tuleks eritähelepanu pöörata.

Dr. Pruudel annab soovitusi ka toitumise osas ägeda kõhulahtisuse korral ning milliseid ravivõimalusi sel puhul on võimalik kasutada.

Dr. Vadim Brjalini ettekandes tuleb juttu erinevatest seedetrakti haigustest (kõhukinnisus, erinevat tüüpi diarröa, kasvajalised haigused, koliit, soole ärritussündroom jt). Sealhulgas räägib lektor, mis võivad olla erinevate soolehaiguste põhjusteks; millised on ohusümptomid ning milliseid uuringuid tehakse, et diagnoosida haigust.

Lisaks toob dr. Brjalin arvukaid näiteid haigusjuhtumitest ning milliseid ravivõtteid erinevate haiguste korral kasutatakse.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).


8) 
„Mehe tervist mõjutavad faktorid“ (4 ak tundi) dr. Kristo Ausmees, MD, PhD, MediTa Kliinik.

E-loengus „Mehe tervist mõjutavad faktorid“ annab dr. Kristo Ausmees põhjaliku ülevaate Eesti mehe tervisest:

  • millised on väikevaagna haiguste põhjused ning omavahelised seosed;
  • millised on noorte meeste viljakusnäitajad nii Eestis kui mujal Põhja-Euroopa riikides;
  • kuidas on väikevaagna haiguste avaldumisega seotud lapseea tervisekäitumine;
  • kuidas mõjutab ema suitsetamine raseduse ajal poisslapse reproduktiivtervist;
  • ülekaalulisuse seosest väikevaagna haigustega.

Põhjalikumalt räägitakse erinevatest põletikulistest haigustest sugutraktis (uretriit, balaniit, orhiit jt) ning põletiku tagajärgedest.

Lisaks annab lektor sisuka ülevaate eesnäärmehaigustest (prostatiit, eesnäärmekasvaja),  omavahelistest seostest ja risikiteguritest, teket soodustavatest faktoritest, sümptomitest, diagnostikast (PSA test jt) ja ravivõimalustest.

Loengu viimases osas räägib dr. Kristo Ausmees, millised muutused toimuvad mehe organismis vananedes- kuidas väikevaagna haigused on seotud hormonaalsete muutustega (testosterooni roll) jpm.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).


9)
 "Laste hingamisteede infektsioonid" (4 akad tundi). 

Lektoriteks on pediaatrid dr. Eda Tamm TÜ Lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonnast ning dr. Maire VasarLastekliiniku laste ja noorukite allergiahaiguste keskusest.

Antud loengu 1. pooles räägib dr. Eda Tamm sagedasematest hingamisteede haigustest (keskkõrvapõletik, farüngiit, krupp, herpangiin (nn. käe-jala-suu haigus), bronhiit, bronhioliit ning kopsupõletik jt). Lisaks räägib dr. Tamm, millised on põhilised haigustekitajad, haiguste kliinilised sümptomid ning tüsistused, milline on kaasaegne diagnostika ning antibakteriaalse ravi põhiprintsiibid vastavalt tänapäevastele ravijuhistele ning kuidas on võimalik vähendada riskifaktoreid, et mitte haigestuda.

Loengu 2. pooles räägib dr. Maire Vasar erinevat tüüpi köhadest- nt atoopiline köha, psühhogeenne köha, eosinofiilne bronhiit, viirus- või infektisoonijärgne köha, püsiv bakteriaalne bronhiit. Tuuakse välja erinevad põhjused kroonilise köha tekkeks, kuidas erinevat tüüpi köha diagnoosida ning millised on ravivõimalused just lastel.

Põhjalikumalt tuleb juttu ka lapseea bronhiaalastmast, kus dr. Vasar räägib, millised on astma tõenäosust suurendavad ja vähendavad tegurid. Lisaks allergeenidest (kodutolmulest, koduloomad, hallitusseened, õietolm jt), mis kutsuvad esile astma sümptomeid. Samuti, kuidas hinnatakse lastel kopsufunktsiooni ning milline on raviskeemi ja ravimvalik just laste puhul astma diagnoosijärgselt. Loengut ilmestavad ka arvukad näited erinevate riikide uuringute kohta.

Lisaks saate kuulata lektorite vastuseid auditooriumis esitatud küsimustele.

Koolituse teema on südamelähedane kindlasti kõikidele emadele, kellel väikesed lapsed veel kodus, kuid samas äärmiselt oluline ka meile kõigile, et oskaksime oma igapäevatöös lapsevanemat paremini nõustada.


10) "Kasvajavastaste ravimite koos- ja kõrvaltoimed ning nende ravimite käitlemine apteegis ja kodus"  (4 akad. tundi). 

Lektoriteks on TÜ Kliinikumi Apteegist kliiniline proviisor Marika Saar ning vanemproviisor Mari Kand.

Antud e-loeng on jätkuks dr. Jana Jaali koolitusele "Onkoloogiast apteekrile".

Aina enam lisandub vähiravisse ravimeid, mis väljastatakse patsiendile otse apteegist ning on mõeldud iseseisvalt kodus manustamiseks. Seetõttu keskendubki antud loeng proviisori olulisele rollile vähihaige patsiendi ja tema lähedaste nõustamisele ning ravimite väljastamisele apteegist, et tagada nende õige ja ohutu kasutamine.

Lisaks räägivad lektorid, millised on kõige sagedasemad tsütostaatikumide kõrvaltoimed, kas ja kuidas saab neid ennetada või leevendada ning kust leiab olulist informatsiooni patsient edasiseks paranemisetapiks, kui ta on saadetud kodusele ravile, kui ka apteeker, kes hakkab nõustama vähihaiget või tema lähedast. Samuti puudutatakse põgusalt ka teemat, milliseid loodusravimeid peaks vältima vähihaige patsient.


11) "Kaasaegne haavaravi" dr Tiiu Kaha (4 akad. tundi), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kirurgiakliinik, Plastikakirurgia ja põletusravi osakonna ortopeed-vanemarst.


Koolituse esimeses pooles leiavad käsitlemist ägedad haavad - kirurgilised, erineva tekkega trauma- ja põletushaavad ning külmumus. Dr Kaha selgitab haavade eripärasid ning ravipõhimõtteid. Põhjalik ülevaade antakse sobivatest ravi- ja hooldusvahenditest. Tuleb juttu haavade paranemisel tekkivatest armidest ning nende ennetusest ja hooldusest.

Koolituse teises pooles räägib dr Kaha kroonilistest haavanditest - vaskulaarsed (arteriaalsed, venoossed jm), infektsioonist põhjustatud, diabeetilised haavandid ning lamatised. Tuleb juttu haavainfektsioonist ja kaasaegsetest haavaantiseptikumidest. Vastavalt paranemisfaasile ja seisundile sobivad haavaraviks erinevad vahendid. Lektor teeb ülevaate tootegruppide kaupa ning selgitab peamisi tehtavaid vigu haavaravis.


12) "Onkoloogiast apteekrile" Jana Jaal  (4 akad. tundi), TÜ Kliinikumi Hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja, vanemarst.

Sissejuhatuses onkoloogiasse selgitab dr Jaal erinevate vähipaikmete levikut populatsioonis nooremate ja vanemate seas ning sugude lõikes. Tuleb juttu põhilistest riskiteguritest vähi tekkeks, kasvaja arengustaadiumitest ning vastavalt ravi eesmärgist, tulemuslikkusest ja elulemusest.

Loengu teine osa keskendub kiiritusravile ja medikamentoossele ravile onkoloogias ning kooskasutatavale radiokemoteraapiale. Lektor selgitab aparatuuri tööpõhimõtteid ja protsessi, kuidas tagatakse parim raviefekt ja minimaalne oht tervetele kudedele. Medikamentoosse ravi puhul käsitletakse keemiaravi, hormoonravi ja sihtmärkravi.

Loengu viimane osa puudutab käsimüügiravimite ja toidulisandite kasutamist vähi korral ning nende tõenduspõhisust. Samuti jagab lektor mitmeid nõuandeid, kuidas saab apteeker vähi ravi saavale patsiendile abiks olla.



13) "Suutervise edendamine" (7 ak. tundi)

Antud e-koolitus sisaldab ettekandeid nii Tartu kui Tallinna koolituspäevadelt, kus esinesid erinevad lektorid Eesti Hambaarstide Liidust.

Kursuse esimestes videoloengutes selgitavad dr Marek Vink ning Meryli Tõeleid, mis on hambakaariese ehk hambaaukude tegelikud tekkepõhjuseid ning kummutavad seniseid arusaamu sellest, ka paljudel ravimitel on kahjustv mõju hammastele. Ühtlasi antakse juhiseid, kuidas hoida hambaid tervena juba väikelapsest alates. Tuleb juttu ka parodontoosist ning sellega kaasnevatest terviseriskidest.

Prof. Mare Saag räägib suutervishoiu korraldusest Eestis ning sealsetest rahalistest toetustest patsiendile. Samuti tutvustab lähemalt hammaste valgendamise viise ning sellega kaasnevaid aspekte. Patsientide silmis probleemina alatähtsustatud hammaste erosioonist ehk kulumisest kõneleb aga assistent Priit Niibo. Suuhooldusvahenditest räägib lähemalt vanemassistent Jana Olak.


14) "Nahahaiguste ABC II" (4 akad. tundi)

Antud koolituse esimeses pooles räägib dr. Terje Kukk hea- ja pahaloomulistest moodustistest nahal. Healoomuliste puhul on põhigrupiks neevused ehk sünnimärgid ning lisaks hemangioomid, naharipikud, lipoomid, fibroomid jt. Pildirohke ettekanne aitab ühtlasi eristada nahamoodustisi ka teistest nahahaigustest, mis oma välimuselt on väga sarnased. Pahaloomuliste puhul käsitletakse basaalrakulist ja lamerakulist vähki ning melanoome. Samuti selgitab dr Kukk moodustiste uurimisvõimalusi, nende eemaldamist nahalt ning selle üleüldist vajadust.

Loengu teine pool on psoriaasist. Tuleb juttu sellele iseloomulikest joontest, seejuures rohketest variantidest haiguse avaldumisel, mis teeb diagnoosimise keeruliseks. Samuti räägib lektor lööbe tekkepõhjustest ning sellest, kuidas kroonilist nahahaigust leevendada ja sellega toime tulla.

15) "Meeleoluhäiretest söömishäireteni" (4 akad. tundi)

Antud loengu esimeses pooles räägib psühhiaater dr Ülle Võhma psühhiaatriliste häirete skaalast - kergemad-raskemad kõrvalekalded normist (mis on norm?). Samuti erinevatest patoloogilistest psüühilistest (teadvus, mõtlemine, taju, intellekt, mälu, emotsioonid) muutustest probleemiga patsiendil, ilmestades neid näidetega. Lähemalt selgitab depressiooni, bipolaarse häire ja ärevushäirete olemust ning patsiendikäsitlust.

Loengu teine pool keskendub meeleoluhäirete ravile ravimitega ning teraapia vahendusel. Seejärel jätkab lektor toitumishäiretega - anoreksia, buliimia ning vähemtuntud liigsöömishäire. Tutvustab neile iseloomulikke jooni, tüsistusi ja ravivõimalusi.


16) "Nahahaiguste ABC" (4 akad. tundi)

Antud loengu esimeses pooles räägib dr Terje Kukk löövetest näonahal - akne, rosaatsea ehk roosvinntõbi ning suuümbruse nahapõletik. Selgitab haiguste erisusi, ravivõimalusi ja -põhimõtteid ning kummutab just aknega seotud müüte. Samuti toob välja põhilised probleemid ravimite kasutamisel ja soovitused apteekrile patsiendi ravi õnnestumise eesmärgil. Seejärel tuleb juttu villidega ja villideta kulgevatest viiruslikest nahahaigustest.

Loengu teine pool keskendub dermatiitidele - ärritav ja allergiline kontaktdermatiit, atoopiline dermatiit - ja seenhaigustele nahal ja küüntel. Lektor selgitab haiguste diagnoosimist, kulgu, leevendamise võimalusi ja ravi. Dr Kukk räägib dermatoloogi pilgu läbi sageli peljatud steroidkreemide kasutamisest ning tablettravi vajadusest seenhaiguste puhul.


17) "Uni ja unehäired - mis need veel on?" (4 akad. tundi)

Antud loengus tuleb juttu normaalsest unest erinevates vanusegruppides, millest see tuleneb ning mis võivad kvaliteetset und segada. Dr Mae Pindmaa annab soovitusi õigeks unerežiimiks ning selgitab, mida pidev väljapuhkamatus ning väsimus endaga nii isiklikus kui sotsiaalses plaanis kaasa toovad.

Seejärel antakse ülevaade võimalikest unehäiretest, nende uurimismeetoditest ning sellest, kui kättesaadavad on hetkel uneuuringud Eestis patsiendile. Pikemalt peatub lektor just uneapnoed puudutavatele nüanssidele ja ravile.


18) "Antibiootikumide ja psühhofarmakonide koos- ja kõrvaltoimed" (4 akad. tundi)

Tegu on 4. osaga loengusarjast "Ravimite koos- ja kõrvaltoimed".  

Käesolevas loengus käsitleb dr. Maia Gavronski ambulatoorses praktikas sagedamini kasutatavate antibiootikumide (sh. seene- ja viirusevastased ravimid), krambivastasteravimite, antidepressantide ja bensodiasepiinide kõrval- ning koostoimeid. Loengu lõpus saab proovile panna oma seniseid teadmisi ning analüüsida nelja raviskeemi.

NB! Antud e-loengu kuulamine ei eelda varasemat osalemist teistel ravimite koos- ja kõrvaltoimete loengutel, kuid kompleksse ja põhjaliku teadmise jaoks soovitame kindlasti kuulata kõiki selle sarja loenguid!    






19) "Bioloogiline ravi reumatoloogias" (4 akad. tundi)   

Antud loengu lektoriks on dr. Reet Kuuse TÜK Sisekliinikust, kes räägib reumatoloogilistest haigustest, peatudes haiguste tavapärasel ravil sünteetiliste ravimitega kui ka bioloogiliste ravimitega.

Loengu esimeses osas räägitakse täpsemalt lahti reumaatiliste haiguste olemus ja mehhanismid ning milliseid organeid ja kehaosi need haaravad. Samuti selgitab lektor reumaatiliste haiguste jaotust ning neid iseloomustavaid tunnuseid. Loengu lõpuosas tuleb juttu ravi eesmärkidest, prognoosist ning medikamentoossest ravist.

Loengu teine osa keskendub bioloogilisele ravile - mis see on, millistes valdkondades kasutatav ning millised on bioloogiliste ravimite kasutusvõimalused reumatoloogiliste haiguste ravis. Samuti räägitakse lahti"biosimilari" mõiste.

Lisaks toob lektor näiteid haigusjuhtumitest enda praktikas, mille korral bioloogilist ravi rakendati.

20) "Suguhormoonide, genitaalsfääri modulaatorite koos- ja kõrvaltoimed" (4 akad. tundi)

Tegu on 3. osaga loengusarjast "Ravimite koos- ja kõrvaltoimed", kus sel korral on läbivaks teemaks suguhormoonid ning genitaalsfääri modulaatorid.

Lektor, dr. Maia Gavronski, räägib paremaks arusaamiseks esmalt naise hormonaalsest regulatsioonist- menstruaaltsüklist, östrogeenide ja progesterooni toimetest ning seejärel kontratseptsioonist. Saame teada, millised probleemid võivad kaasneda hormoonpreparaatide kasutamisel. Millised on ohu märgid, vastunäidustused ja kõrvaltoimed.

Teine pool loengust keskendub hormoonasendusravile (infertiilsus ja menopaus) ning lisaks ka meessuguhormoonidele. Kuidas toimub hormonaalne regulatsioon mehe organismis? Juttu tuleb androgeenide koos- ja kõrvaltoimetest, lisaks ka meeste haigustest- eesnäärme healoomulisest hüperplaasiast ja eesnäärmevähist ning nende ravist.

Samuti saate kuulata ja kaasa mõelda auditooriumis lahendatud ülesannetele. Lisaks on lektor koostanud ka e-loengus osalejate jaoks mõned testi küsimused, millele saate vastata peale videomaterjali vaatamist. Küsimused on sümboolsed ning võtavad lühidalt kokku ka koolitusel edasi antud teadmised.

NB! Antud e-loengu kuulamine ei eelda varasemat osalemist teistel ravimite koos- ja kõrvaltoimete loengutel, kuid kompleksse ja põhjaliku teadmise jaoks soovitame kindlasti kuulata kõiki selle sarja loenguid!   

21) "MSPVA- koos- ja kõrvaltoimed" (4 akad. tundi)

Jätkub 2. osa loengusarjast „Ravimite koos- ja kõrvaltoimed“, kus sel korral räägib dr. Maia Gavronski põhiliselt mittesteroidsetest põletikuvastastest ainetest.

1. osa loengust keskendub enamjaolt polüfarmakoteraapiaga seotud probleemidele ja riskiteguritele ning tuletab põgusalt meelde eelmises loengus räägitud vanusega seotud muutustest organismis.

Teises loengu pooles räägitakse nii selektiivsetest kui mitteselektiivsetest MSPVA’dest ning toimemehhanismist, seejärel keskendutakse kliiniliselt olulisematele koos- ja kõrvaltoimetele.

Loengu lõpus toob lektor välja ka teadaolevad koostoimed enamkasutatavate loodusravimitega (naistepuna, punane päevakübar, palderjan, ženšenn, küüslauk, hõlmikpuu).

Loengu jooksul saate kuulata ja kaasa mõelda ka auditooriumis etteantud ülesande lahendamisi, mis võimaldab õpitut ka juba paremini praktiseerida.  

22) „Kardiovaskulaarsüsteemi ravimite koos- ja kõrvaltoimed“ (4 akad. tundi)

Kardiovaskulaarsüsteemi ravimite koos- ja kõrvaltoimetest räägib dr. Maia Gavronski, kes lisaks töötamisele perearstina õpetab kliinilist farmakoloogiat TÜ Farmakoloogia instituudis.

1. osa loengust on sissejuhatava iseloomuga, kus räägitakse lahti mõningad mõisted, lisaks tuleb juttu interaktsioonide kliinilise avaldumise riskiteguritest, KVS’i ravimite metabolismist üle CYP450 perekonna isoensüümide, olulisemad näited inhibeerijatest ja indutseerijatest.

Teises loengu pooles räägitakse KVS’i ravimite gruppidest juba süvitsi (AKE-inhibiitorid, ARB’d, Ca-kanali blokaatorid, β-adrenoblokaatorid, diureetikumid), aga ka statiinidest ning diabeediravimitest.

Saate kuulata ja kaasa mõelda ka auditooriumis etteantud ülesande lahendamisi, mis annab antud temaatikale lisaks ka praktilise väärtuse.






23) "Farmakogeneetika ja farmakogeneetiline testimine" Riin Tamm, M.Sc. (molekulaardiagnostika doktorant) (6 ak tundi)

"Inimese mikrobioota tähtsamad esindajad ja probiootikute kasutus" TÜ mikrobioloogia emeriitprof. Marika Mikelsaar.

Esimene pool loengust keskendub farmakogeneetikale. Sissejuhatuseks räägitakse lahti põhimõisted: geen, DNA, kromosoomid jm. Loeng keskendub lahtiseletamisele, kuidas mõjutab geneetika ravimite metabolismi. Valdavalt kuuluvad inimesed normaalsete metaboliseerijate gruppi, kuid populatsioonis esineb ka märkimisväärne hulk ülikiireid, aeglaseid ja keskmisi metaboliseerijaid. Mida selline geneetiline kõrvalekalle endaga kaasa toob ning milline varieeruvus on erinevate nahavärvide korra, seda selgitabki antud loeng. Lisaks saame teada, kas praegu on juba võimalik Eestis määrata ka ensüümi aktiivsust, mis aitaks paremini kaasa patsiendi ravimivalikule, kõrvaltoimete ärahoidmisele ning õige doosi leidmisele. Vastavad teadmised aitavad paremini mõista patsientide kaebusi ravimi toime ja kõrvaltoime osas ning jagada seeläbi ka soovitusi.

Teine osa loengust räägib inimese mikrobioota tähtsamatest esindajatestfunktsionaalsest toidust ning probiootikute teaduspõhisest kasutusest. Selgitatakse, miks on oluline jälgida probiootilistes preparaatides tüve kirjeldust ning ei piisa vaid liigi nimetusest. Lisaks võrreldakse sõltumatuna Eestis müügilolevaid erinevaid probiootikume, tuuakse välja näidustused- kas kõigil on ikka tüve kirjeldus või mitte? Räägitakse ka, millised antibiootikumid inhibeerivad/surmavad probiootikume, millised mitte. Probiootikute tõestatud kasutus erinevate haiguste korral ja profülaktikas, nt. allergia, lipiidide ainevahetus, glükoosi reguleerimine veres, mõju kehakaalule. Millist probiootikut peaks eakad vältima? Loeng annab praktilised teadmised patsiendi nõustamisel igapäevatöös.                                 

24) „Vitamiinid- mikrotoitained ja ravikompleksi komponendid“

„Mida teada mineraalainete vajalikkusest ja ohtlikkusest“

„Kas E-ained on tänapäeva paratamatus?“ (kokku 6 ak tundi)

Lektoriks on TÜ biokeemia instituudi emeriitdotsent Tiiu Vihalemm.

Loengud on üles ehitatud kolmes osas. Esmalt tuleb juttu rasv- ja vesilahustuvatest vitamiinidest (A, E, Q, K, lipoehape ehk vit. N, B1, B2, B3, B5, B6, foolhape ehk vit. B10/11/c, C, biotiin ehk vit. H)- millised on vitamiinide ülesanded, saamise allikad, millest võivad tekkida hüpovitaminoosid, milliste vitamiinide kooslus on parim ning millised käituvad teineteise suhtes antagonistidena jpm.

Teises osa räägitakse mineraalainetest (Fe, Ca, Na, K, Mg, Zn, Cu, Se, Mn, I, F, B, V, Ni, Si, Cr). Allikad ja imendumine- milline soolavorm on parim imendumiseks; imendumist soodustavad/pärssivad vitamiinid/mineraalid. Ohutu päevane doos. Biofunktsioonid organismis. Defitsiidi ja liigsuse tagajärjed.

Viimane osa kajastab E-ainete temaatikat. Põhinõuded lisaainete kasutamiseks. Millised E-ained on ohutud, millised mitte? Ohutuse kontroll ja teadusuuringud. Mis erinevus on looduslikel ja loodusidentsetel E-ainetel? Konservandid- ühtpidi kasulikud, teistpidi ohtlikud. Sünteetilised E-ained. Toiduvärvid- looduslik vs. sünteetiline. Kunstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad. Ning lõpuks, kuidas vältida/vähendada lisaaineid oma toidus.

25)  "Nikotiinsõltuvus, e-sigaretid, passiivne suitsetamine – mõju organsüsteemile."   (4 ak tundi)

 Lektoriks on dr. Ülle Ani, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku arst-õppejõud.  

E-loengu esimeses pooles räägib dr. Ülle Ani nikotiini toimest organsüsteemile – millised biokeemilised protsessid kaasnevad nikotiintoodete kasutamisega ning kuidas kujuneb nikotiinsõltuvus. Samuti tuleb juttu sigarettide ja e-sigarettide koostisest – kui palju keemilisi ühendeid need sisaldavad (k.a kartsinogeenid) ning milline mõju võib nende erinevate ühendite sissehingamisel avalduda. Põhjalikult räägib lektor ka erinevatest kopsuhaigustest ning nende avaldumise seostest suitsetamisega, samuti erinevatest tervisprobleemidest suitsetajatel, sh. naiste terviseriskidest nii endale kui lootele ning hilisem mõju lapse arengule. Dr. Ani räägib ka suitsetamisega kaasnevast vingugaasi mõjust organismile kui ka ümbritsevatele inimestele.

Suur fookus e-loengu sisul on suitsetamisest loobumise nõustamisel; millised on soovitused ning taktika suhtlemisel.

E-loengu teises pooles räägib dr. Ülle Ani farmakoloogilistest meetoditest suitsetamisest loobumisel – nikotiinasendusravi, bupropioon- ja varenikliintabelttravi. Nikotiinasendusravi puhul toob lektor välja ka erinevused ravimvormide osas. Loengu lõpuosas räägib dr. Ani ka nikotiini (suitsetamise) koostoimest erinevate ravimitega.

26) "Sissejuhatus ettevõtlusesse" (4 ak tundi)

Lektoriteks on Aili Ohlau, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lektor ja Erkki Leego, Leego Hansson juhtivpartner. 

E-loengu esimeses pooles kõneleb Erkki Leego, miks ettevõtja elu on põnev, tuues välja ettevõtlusega tegelemise positiivsed küljed. Lisaks räägib Erkki Leego, kuidas on saanud temast ettevõtja ja millised on vajalikud tegurid ettevõtte loomiseks. Ka toob ettevõtja välja kuus olulist mõtet, mida anda edasi neile, kes tahaksid ettevõtjad olla.

E-loengu teises pooles annab loengu Aili Ohlau, kes keskendub esimeses pooles just ettevõtjaks kujunemisele ja vajalikele isikuomadustele. Ka tõstatab lektor küsimuse, kas igaüks sobib ettevõtjaks ja kas selleks on vaja erioskusi. Samuti annab Aili Ohlau teada, millised äriideed võivad olla sobilikud edukaks ettevõtluseks. Ka tuleb juttu omanikuvastutusest, palgatöötaja ja ettevõtja sisulistest erinevustest, aga ka sagedasematest probleemidest, mis esinevad ettevõtluses.
E-loengu viimases osas kuuleb ettevõtte rajamise võimalustest, kaasnevatest etappidest  ja juriidilistest vormidest. Ka toob lektor välja mitmete ettevõtlusvormide erinevuse ja kuidas lähtuda ettevõtlusvormi valikul. Lisaks tuleb juttu ettevõtjale olulistest infokanalitest, ettevõtlustoetustest ning tugistruktuuridest. Loengu lõpuosas kuuleb põgusalt turunduse  olemusest, konkurentsieelistest ja turunduseesmärkidest.